AO MOODUL 1

MOODUL 1 - Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond

Eesmärk:

1. moodul - infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond. Eksamineeritav peab teadma personaalarvuti põhilisi osi ja aru saama mõnedest infotehnoloogia põhimõistetest nagu andmete salvestamine ja arvuti mälu, arvuti tarkvara rakenduse tähtsust ühiskonnas, arvutivõrgu kasutamise alused. Eksamineeritav peab olema võimeline selgitama infotehnoloogia kasutamist igapäevases elus, teadma, kuidas arvutikasutus võib mõjuda tervisele. Eksamineeritav peab olema teadlik olulisemate turvareeglitega ja tundma seadusandlust, mis puudutab igapäevast arvutikasutust. Peab tundma põhilisi infoallikaid Eesti veebis.

Eksamikorraldus:

Eksam koosneb 30 valikvastustega küsimusest, mille eest on võimalik saada kokku 30 punkti. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav on kogunud vähemalt 24 punkti.

Programm:

1. Põhimõisted

1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia

Mõisted riistvara ja tarkvara, infotehnoloogia.

1.2 Arvutite tüübid

Aru saama ja selgitama erinevusi: suurarvutid, miniarvutid, võrguarvuti, personaalarvuti, sülearvuti; nende võimsus, kiirus, hind ja tüüpiline kasutusvaldkond.

1.3 Arvuti koostisosad

Teadma personalarvuti põhilisi osi: protsessor, kõvaketas, tavalised sisend-väljundseadmed, mälutüübid, vahetatavad mäluseadmed nagu disketid, CD-ROM jne. Aru saama mõistest välisseadmed.

2. Riistvara

2.1 Protsessor

Saama aru mõistest protsessor (CPU – central processing unit) ja teadma, mida protsessor teeb – arvutused, loogiline kontroll, vahetu juurdepääs mälule jne. Teadma, et protsessori töökiirust mõõdetakse megahertsides (MHz)

2.2 Sisendseadmed

Teadma arvuti olulisi sisendseadmeid: klaviatuur, hiir, skänner, mängukonsool, mikrofon.

2.3 Väljundseadmed

Teadma arvuti olulisi väljundseadmeid andmete esitamiseks: kuvar, printerid (nende laialt levinud liigid laserprinter, tindiprinter, maatriksprinter), kõlarid jne. Teadma, milleks neid seadmeid tarvitatakse.

3. Mälu

3.1 Mäluseadmed

Olema suuteline võrdlema põhilisi mäluseadmeid nagu kõvakettad, lindiseadmed, zip-kettad, disketid jne kiiruse, mahutavuse ja hinna terminites.

3.2 Mälutüübid

Aru saama erinevustest arvuti sise- ja välismälu, otsepöördusmälu (RAM) ja püsimälu (ROM) vahel.

3.3 Mälumahu mõõtmine

Teadma, kuidas arvuti mälumahtu mõõdetakse (bitt, bait, KB, MB, GB); seostama mälu mahtu sümbolite, teksti-, heli- ja pildifailide mahuga.

3.4 Arvuti võimsus

Teadma mõningaid arvutite võimsust määravaid faktoreid nagu näiteks protsessori kiirus, sisemälu maht, välismälu kiirus ja maht.

4. Tarkvara

4.1 Tarkvara tüübid

Teadma termineid operatsioonisüsteem ja rakendustarkvara. Suutma kirjeldada nende erinevusi.

4.2 Operatsioonisüsteemid

Saama aru operatsioonisüsteemi põhifunktsioonidest. Tundma terminit graafiline kasutajaliides. Olema teadlik graafilise kasutajaliidese põhilistest eelistest.

4.3 Rakendustarkvara

Nimetama mõningaid tavalisi rakenduspakette koos nende otstarbega: tekstiredaktorid, tabelarvutus, andmebaasid, majandustarkvara (palgaarvestus, jne.), esitlusgraafika, multimeedia rakendused, kirjastustarkvara jne.

5. Arvutivõrgud

5.1 Lokaalvõrgud ja laivõrgud

Teadma mõisteid lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Teadma arvutivõrgu kasutamise eeliseid ja ohtusid.

5.2 Telefonivõrgu kasutamine arvutivõrkudes

Aru saama telefonivõrgu kasutamisest andmesides. Tundma termineid analoog- ja digitaalne telefonivõrk, ISDN (Integrated Service Digital Network), satelliitside. Teadma termineid faks, modem, digitaalne-, analoog. Teadma andmeedastuse kiiruse ühikut bps (bit per second) ja bood.

5.3 Elektronpost

Tundma terminit elektronpost. Teadma, mida on tarvis selleks, et elektronkirju saada ja saata. Suutma võrrelda elektronposti ja tavalist postiteenust.

5.4 Internet

Teadma, mis on Internet. Teadma mõningaid põhilisi Interneti teenuseid (elektronpost, veeb, faili transport, uudisegrupid ja listid). Suutma eristada Internetti veebist. Teadma, mis on otsimootor.

6. Arvutid igapäevaelus

6.1 Arvutid kodus

Teadma, milleks on võimalik arvutit ja andmesidet kodus kasutada (hobid, kodus töötamine, elektronposti ja veebi kasutamine).

6.2 Arvutid hariduses ja tööl

Teadma kontoritarkvara kasutamise võimalusi, tooma näiteid arvutitel põhinevatest süsteemidest äris, tootmises, halduses ja hariduses. Teadma, kus on arvuti efektiivsem kui inimene.

6.3 Arvutid tavaelus

Teadma, kuidas kasutatakse infotehnoloogiat tavaelus teenuste tarbimisel (kauplustes, raamatukogudes, arsti juures, panganduses). Protsessorkaartide kasutusvõimalused.

7. Infotehnoloogia ja ühiskond

7.1 Muutuv maailm

Aru saama terminist infoühiskond. Mida tähendab aasta 2000 probleem. Aru saama mõistest elektroonne äri (electronic commerce).

7.2 Hea töökeskkond

Aru saama, kuidas organiseerida endale sobiv töökeskkond arvuti taga (regulaarsete töövaheaegade tähtsus, ekraani reguleerimine, ergonoomiline tool ja klaviatuur, valgustus ja ventilatsioon).

7.3 Tervis ja töökaitse

Aru saama ohutusnõuetest arvutiga töötamisel: juhtmete ohutu korraldus, elektriliste lülituste ohutus ning ülekoormuse vältimine jne. Olema teadlik ohtudest tervisele, mida põhjustab pikaajaline sundasend, ekraani kiirgus, silmade väsimine jne.

8. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus

8.1 Turvalisus

Olema teadlik tagavarakoopiate loomise vajadusest. Teada, kuidas kaitsta personalarvutit sissemurdmise eest. Teada, kuidas valida parooli. Teada, mis võib juhtuda failidega voolukatkestuse korral.

8.2 Arvutiviirused

Aru saama terminist arvutiviirus. Teadma, mil moel arvutiviirused satuvad arvutisse. Tundma ohtusid failide laadimisel oma arvutisse. Teadma põhilisi võtteid arvutiviirustega võitlemiseks.

8.3 Autorikaitse

Saama aru legaalse tarkvara soetamise tähtsusest. Tundma elektroonsete materjalide levitamise ja kasutamisega seotud seadusi. Tundma termineid vabavara, jaosvara ja tarkvaralitsents.

8.4 Andmekaitse Eestis

Eksmineeritav peab olema kursis andmekaitsealase seadusandlusega Eestis. Tundma terminit delikaatsed isikuandmed.
http://seadus.ibs.ee/tekstid/rk.s.19960612.190.19980710.html

9. Infotehnoloogia ja Eesti

9.1 Interneti levik

Eksamineeritav peab suutma vastavate uuringute põhjal kirjeldada Interneti levikut Eestis ja võrdlema seda Interneti arenguga mujal.

Teadma viimaste uuringute põhjal.arvutite ja Interneti kasutamise põhilisi näitajaid Eestis
http://www.bmf.ee/press_99/Internet99.PDF;
http://www.bmf.ee/internet/user_9901/

9.2 Eesti infoteenused veebis

Oskama kasutada Eesti suuremaid Internetiporaale ja populaarsemaid otsimootorid.
http://www.neti.ee/;
http://www.ee/;
http://www.delfi.ee/

Oskama hankida informatsiooni selle kohta, milliseid elektroonseid teenuseid pakuvad Eesti suuremad pangad.
http://www2.eyp.ee/;
http://www.hansa.ee/;

Teadma, kuidas leida ajakirjandusväljaandeid veebis.
http://www.ee/mkiosk/

Teadma, kuidas leida veebist reisimisega seotud informatsiooni.
http://www.reisiinfo.ee/;
http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/ARI/Turism/Reisibyrood/

Teadma, kuidas leida informatsiooni Riigikogu kohta
http://www.riigikogu.ee

Teadma, kuidas leida informatsiooni valitsuse kohta veebist.
http://www.riik.ee/valitsus/

Teadma, kuidas leida veebist infot linnade omavalitsuste ja maavalitsuste kohta.
http://www.riik.ee/

Oskama kasutada Eesti seaduste andmebaasi veebist.
http://seadus.ibs.ee/

Teadma, kuidas leida veebist elektroonseid Eesti kaarte.
http://www.ikaart.ee/;
http://kaardiserver.ut.ee/;
http://maps.ekk.ee/

Teadma, kuidas leida veebist E-kaubamaju.

Teadma, kuidas kasutada Eesti uudisgruppe Internetis.

Teadma, kuidas leida veebist informatsiooni Eesti Interneti-ühenduse pakkujate kohta.

Teadma, mis on MPS-teenus (Mobile Positioning System) Eestis.
http://www.emt.ee/est/html4/?smg=mps

9.3 AO levik

Olema kursis AO leviku põhiliste näitajatega Eestis ja maailmas.
http://www.ao.ee/statistika.htm
http://www.ao.ee/estatistika.htm